Leonardo da Vinci: Montarion saladused

Renessansiajal hakkab Leonardo da Vinci uurima iidseid dokumente, mis paljastavad võimatu tõe: inimkonna ajalugu on seotud maaväliste tsivilisatsioonide ja miljoneid aastaid kestva saladusega.

Uurimine viib ta kohtuma salapärase naisega Spulve, kes kuulub tsivilisatsiooni, mis on oluliselt arenenum kui inimkond. Kuid ta ei ole lihtsalt tulnukas. Ta on teadlanna Spulve ja Montarion, üks kaheteistkümnest tegelasest, kes eksisteerisid enne seda, kes ühel päeval tuntakse viimase Montarion-na.

Leonardo avastab, et oli kolm Montarion Spulves, kolm roomajat, kolm inimest ja kolm druiidi. Kõik nad olid osa tsüklist, mis võis määrata universumi saatuse.

Poliitiliste vandenõude, salaühingute, Aleksandria raamatukogust kadunud dokumentide ja inimühiskonda imbunud roomajate agentide keskel mõistab Leonardo, et tema avastatud teadmised on avalikustamiseks liiga ohtlikud.

Kuid on midagi veelgi häirivamat: vihjed viitavad kolmeteistkümnendale Montarion-le, mehele, kes sünnib sajandeid hiljem ja võib otsustada tervete tsivilisatsioonide tuleviku üle.

Kuna Leonardo seda meest ei leidnud, tegi ta erakordse otsuse. Ta peidab oma avastused kunstiteoste sisse.

Vitruviuse mees, Viimne õhtusöömaaeg ja Mona Lisa said kolmeks osaks sõnumist, mis on määratud läbima sajandeid.

Sest Leonardo da Vinci ei uurinud ainult inimkonna minevikku. Ta valmistas ette José Monteiro tulevikku.

Enne kui José Monteiro avastas universumi saladused, oli Leonardo da Vinci juba alustanud tõe lahtiharutamist.